Turupäev ja kõik muu juhuslik

Ei ole täna ei koolipäev ega ka pühapäevane kirikupäev. Ilmselt just seetõttu me nende asutusete juurde sattusime. Et oleks hea rahulik vaadata. Tegelikult siinseid kirikuid tahtsin algusest peale kohata, kuna väidetavalt on 90% filipiinlastest kristlased, aga kirikud linnapildis just silma ei jää. Täna kuidagi me komistasime lausa kolme otsa. Kõik täiesti eriilmelised.

Pubisid, baare ja muid sääraseid ööasutusi täis tänaval hakkas esimene kirik silma oma väga kirka sinist värvi fassaadi tõttu. See oli ka ainus pühakoda, millesse sisse piilusime.

Kolm on kohtuseadus. 

Teise leidsime kirikukellade heli järgi (pilt üsna ebaõnnestunud, aga paremat ei ole pakkuda) ja kolmas oli kõrgete tornidega kirik, mida on ilmselt raske mitte märgata. Lisaks oli välimuselt ta ka väga kaunis, eriti kui teda ümbritsevat keskkonda silmas pidada (tavarajoon igavate hallide madalate majadega ja räämas tänavatega).

Paari kooli nägime ka linna peal ringi tuuseldades (keskkooli, algkooli, tütarlastekooli – mis oli roosa). Koolid on aiaga ümbritsetud, valvur väravas.  Mänguväljakuid olen muide siiani näinud vaid kahte – liumägi ja kiik, ei mingit muru ega liivakasti.

Kohalik keskkool

Iseenda jaoks üllatuslikult lugesin välja Internetist info, et üle 95% inimestest on siin kirjaoskajad. Aga paistab, et riiklikult on haridus organiseeritud üsna hästi, siis vast tõesti vähamalt lugema-kirjutama õpib siin iga laps, kes oma nina koduuksest välja pistab.

Roosad on soolatud munad

Aga päeva me alustasime tegelikult hoopis Salcedo Marketi külastusega (igalaupäevane turg Makati linnaosas). Võrdleksin seda meie kodumaa taluturgudega. Puhas, naturaalne, kvaliteetne kaup, palju öko-shmökot. Peaasjalikult toiduletid, mõni üksik ka palsami-õli-kreemimüüja. Meie ostsime sealt täpselt kolm asja – ühe tomati ja sibulaga grillitud Banguse kala (eesti keeli vast piimakala), ühe pulga otsas grillitud maisitõlviku ja ühe magusalõhnalise ananassi.

Jaga hind 50-ga

Kõhud head paremat täis hakkasime kodusuunas astuma. Tutvusime kohaliku eluga, külastasime mõnda poodi ja turutaret. Peatusime mõne ilusalongi ukse ees, ühest hinnakirjast tegin ka jäädvustuse. 

Väga mõistlikud hinnad… Seekord me sisse ei astunud, ehk mõni teine kord.

Pesumaja

Ka pesupesemise hinnapakkumisest pidin pilti tegema, sest see tundub lihtsalt nii uskumatult soodne ja jabur. Kui 8 kilo saab ära pestud 2 euroga, lisaks kuivatatakse ja volditakse see kokku ka veel selle raha eest, siis kas tõesti on võimalik selle pealt mingit tulu teenida? Minu teada elekter ja vesi ka maksab midagi. Rääkimata siis tööjõust. Aga noh, ju on jõuluheategevus ka siin maal moekas.

Selline eluolu avanes siis meile täna koju tulles kenakese ringiga. Miks mitte otse? Sest ühel hetkel laius meie ees rikasterajoon, kust läbipääsemiseks ei olnud vist isegi meie piisavalt valged. Väravad olid küll avatud, aga nii kui hakkasime neid läbima, hüppas korravalvur ligi: “Sorry ma’am, no entry!”

Kokku sai täna  üle 20 000 sammu, niiet aitäh mu jalakesed, et olete mind täna (ja üldse sel nädalal) nii tublisti teeninud!