Montenegro lõunaosa läks järjest tsiviliseeritumaks ja kenamaks. Kohe näha, et kuurort kuurorti otsa. Ranna ääres massides rahvast täis, tee ääres kohalikud seisavad oma Sobe reklaamidega (annavad korterid üürile).
Long Beach oli rahvast nii punnis täis, päikesevarjud seisid külg-külje kõrval, päike igatahes maapinnale ei pääse.
Hullumeelne, miks tahavad inimesed oma puhkust sedasi veeta. Vahemeri - kahjuks sa mulle liiga suurt muljet ei avaldanud.
Võtsime suuna Albaania poole, esimese hooga tundus ikka suht hirmus koht olema. Kiiruga võtsime esimesest poest külmkapimagnetid ära ja arvasime, et ega me rohkem vist autost ei välju selles riigis. Aga nälg oli suur. Leidsime ühe säärase hotelli-restorani, mis nägi täitsa usaldusväärne välja. Einestasime seal kauni jõe kaldal, söök oli odav, aga maitsev.
Liikusime edasi ja teele jäi linn Shkodër. Suht naljakas koht oli see, äärmustest äärmustesse linn. Luksus ja mustus käsikäes. Auto tagaluugist müüakse nii telefone kui päikeseprille ja seda uhke maja ees, kus riidete hinnad on saja euro kandis.
Liiklus ja inimesed on samuti maru huvitavad. Inimesed jalutavad suvalises kohas üle ee, sõidavad rattaga keset sõiduteed, telefon näpus, autd suhtlevad omavahel tuututades. Keset sõiduteed "pargitakse", et kiiresti ostelda tee ääres olevas poekeses. Linnast väljas on teed suhteliselt sõidetamatud, tänava ääres nosivad kitsekesed muru ja noormehed sihvkasid.
Ja nüüd oleme Kosovas. Väga huvitav koht. Esimese hooga tundus täitsa tsiviliseeritud koht olema, aga see linnake (Prizren), kus me täna ööbime, on ikka suht Little-India. Räpakas, kaootiline, veider.
Jõudsime küll siia alles pimedas, aga võibolla ongi parem. Linna kiituseks võib aga öelda - inimesed on toredad :)
Homme peaksime kõigi eelduste kohaselt jõudma oma reisi lõunapoolusele, sealt edasi hakkavad kraadid (loodetavasti kiires tempos) langema. Kuum on meist teinud aeglase reaktsioooniga blondid vanainimesed.
Hommikul kell 7 ootab taas autopakkimine. FUN!
No comments:
Post a Comment