Astusime EL-st välja

Senini vist kõige varajasem hommik viis meid Plitvica rahvusparki Horvaatias. Üritasime vältida keskpäevase kuumusega looduses müttamist. See  enam vähem isegi toimis. Mida me aga ei osanud ette näha, oli see meeletu rahvamass. Sellist asja pole ma veel kohanud, et loodusrada läbid nina kellegi teise kuklas ja joast pildi tegemiseks tuleb sõna otseses mõttes seista järjekorras. Mine metsa nagu linna.

Rahvuspark ise oli loomulikult imekaunis ja imeline. 

Plitvica National Park

Plitvica National Park

Ebareaalselt sinised ja üle mõsistuse selge veega järved. Aga kahjuks ei saa (mina) nautida loodust, kui seal on inimesi sama palju kui linnatänaval.

Nagu saiajärjekord

Tahan  olla nagu ürgnaine, üksinda looduses :) Ei avaldanud paraku muljet see ülerahvastatud turismimeka.

Täna jõudis kätte aeg külastada sellist kummalist kohta nagu Bosnia ja Hertsegoviina. Esimest korda väljusime Liidust, puha piirikontroll ja passigi löödi templid sisse.

Kui seni on olnud piiriladel üsna sarnane kultuur ja külaelu, siis nüüd peale piiriületust hakkas ikka hoopis teine elu. Külad pole enam eriti atraktiivsed, elatakse vaeselt, inimesed teevad käsitsi heina (mida pole ammu kohanud). Teatud piirkondades oli mahajäetud ja varemetes külasid rohkem, kui kokku jõuad lugeda. Majade seintes kuuliaugud, põldudel sõjaaegsed pommiaugud, tee ääres kohati maamiinide eest hoiatavad sildid jne. Üsna kurb vaadata. Ühte kutsut oli ka väga kurb vaadata. Selline must armas kutsikas suvalise tee ääres, tundus justkui õnnetu. Naised olid valmis ta peaaegu juba kaasa võtma. Loodame, et tal läheb elus hästi J

Aga loodus on ilus, mäed on kõik erinevat nägu, vahvad lambad koos karjustega. Ja elu on üsnagi odav... Ostsime ka siit veini kaasa. Vaatad neid hindasid ja... ajab ikka jooma küll.

Homme peesitame rannas!

Täna tudume Mostaris :)