Elupäevad Trinidadis

Juba peale esimest ööd sain aru, et siin ilmselt liiga rahulikku und oodata ei ole. Poole öö pealt (mitte päikesetõusul nagu eeldada võiks) hakkavad kuked üksteise võidu kirema. Hullem, kui kuskil kukekasvanduses. Lisaks sulelistele on varajastel hommikutundidel akna taga kosta ratta seljas saiakaupmehi, kes kisavad iga teise maja akna all „El pan! El pan!“. Elu keset linna, ma ütlen.

Ühest küljest häiriv, teisalt väga hea, kui varakult üles aetakse, sest ega muul ajal kui varajastel hommikutundidel polegi siin võimalik normaalselt funktsioneerida. Seni olemegi ennelõunasel ajal käinud mägedes südamelihaseid treenimas, et näha lähiümruse loodusparkide kauneimaid jugasid ja nautida parimaid vaateid.

Karastav suplus

Suurim boonus asja juures on kargetes mägivetes suplemine (uskumatu, et siin lämmatavas kuumuses sellist vett leidub) ja ühtlasi juhuslik jõekrevettide jalaspaa. Enamasti oleme meie juba tagasiteel linna, kui suurem turistimeri hakkab metsaradu vallutama ja kõiki loomi-linde eemale peletama.

Pealelõunasel ajal on linn tühi ja eks meiegi varjume tuppa. Pole võimalik isegi majade varjudes hiilida, sest need on niivõrd lühikeseks kokku kuivanud. Alles õhtusel ajal saab taas aru, et Trinidadis ka keegi elab. Siis tassitakse lauad keset tänavat, et üheskoos doominot mängida. Või kiiktoolid kõnniteele, et läbi ukse tuppa telenovelasid vaadata ja sumedat õhku nautida. Tänaval liikudes avaneb ustest-akendest vaade otse inimese elutuppa, ei puudu mitte ühestki elamisest säärane kiikuv tool. Lisaks tassitakse ööseks tuppa nii jalgrattad, mootorrattad kui ka velotaksod. Ime, et veel hobuseid pole näinud seal külitamas.

Tänaval kohtab üldse huvitavaid vaatepilte – kuuma päikese käes ripuvad müügiaknal sealihatükid, seapead ratturitel kõrvupidi lenksu küljes, külmkapi ostmisel kojuveoteenus hobusega jne jne.

Kojuveoteenus

Euronõuetele (mitte)vastav lihalett

Aga ka reisi kõige kaunima vaate olen ühelt Trinidadi restorani katuseterrassilt saanud. Imeliselt punane päike langemas  Kariibimerre ning mitmed eri toonis ja kõrguses mäed muutmas loojangutaustal värve. Selle kohta ei saaks öelda isegi mitte miljonivaade, vaid pigemini priceless.