Cienfuegos

Rannapromenaad

Pühapäev on õllepäev. Millest selline arvamus? Alustuseks müüdi juba varahommikul siin Cienfuegose tänaval ühel traktori järelkärust kaasavõetud anumate sisse õllelaadset toodet. Lisaks oli pea iga täiesealise käes näha kas rohelist purki või pudelit. Muul ajal pole sellist pilti silma jäänud. Rahvas oli  oma nädala viimase vaba päeva nautimise tõsiselt kätte võtnud. Isegi turiste ei tahetud teenendada ja valdav enamus söögikohti ja suveniiripoode oli pühapäeva puhul suletud. Linna ühest otsast teise kõmpinud, leidsime lõpuks ühe söögikoha, kuhu saime oma jalgu puhkama ja oma päikesest soodaks köetud päid jahutama minna. Menüü ei olnud küll eriti suurejooneline, aga mõningaid suupisteid ja võileibu siiski pakuti. Kuna lihatooteid ei kipu siin kuuma käes usaldama, tellisime 3 juustu võileiba. Seepeale lajatati meile Kuuba loogikaga – juustu olevat nii vähe, et ainult juustusaia ei saa. Küll aga võiksime hoopiski saada võileiba juustu ja singiga või juustu ja vorstiga. Muigasime ja otsustasime minna parem vooluga kaasa, tehes pühapäevast õllepäeva.

Olgugi, et linn oli propagandat täis ja suhteliselt igavavõitu (tõenäoliselt tingituna pühapäevast), jätsid sealsed inimesed südamesse sooja tunde. Üleüldse on Kuubalased väga avatud ja heatahtlikud. Eks oma osa on kindlasti ka meie taskus peituvatel rahakottidel, aga mitte ainult. Siiraid soove ja naeratusi kohtab siin igal sammul.