Cayo Santa Maria

Poolteist nädalat lauspäikest ja nüüd kui ees ootamas esimene ja ainus rannapuhkus kogu reisi jooksul, on taevas lauspilves. Selline kurb väljavaade avanes meile punase Chevroleti aknast, teel Cayo Santa Maria kuurorti. Õnneks möllas Murphy vaid mägedes ja saarele jõudes hakkas pilvisus siiski lahtuma.

Nii mõnelgi soojal maal käinuna avaldab siinne rand vägagi muljet. Mõtleks küll, et kõik üks seesama maailmameri, kuid sellist kirgast helesinist vett pole ma veel kuskil näinud. Nii puhas ja selge, valge liiv piiramas mitmete kilomeetrite ulatuses. Terve saar on hotelle ja resorte täis ehitatud, lihtsurelikul ilma passi näitamata ja reserveeringut omamata siia asja pole. Liialt süvenemata ja kiiruga siia broneerinut tehes, teadsime et 50 euro eest päevas (nägu) saame oma toale lisaks kolm korda päevas süüa, basseinis möllata ja rannamõnusid nautida. Aga kohale jõudes selgus, et kõik on hinnas! Joo mida tahad ja seda nii palju kui tahad (lisaks siis kõige laiemale buffee valkule, mida ma seni elus olen kohanud). Ida saksa turistile selline asi küll meeldib. Tundub iseenesest suht bueno koht, aga ausalt öeldes ega siin suurt midagi pole teha kui paksuks grillkanaks muutuda. Ei ole mingisuguseid looduslike matkaradu, ei linnakesi ega asulaid, mida uurida. Vähemalt mitte autentseid. Siin on küll üks Estrella külake, aga see näeb välja nagu mõne filmi väntamise jaoks ehitatud hoonestatud ala.

Estrella

Selle vahega, et kohvikud ja restoranid on päris ja töökorras. Kuid elanikke seal pole ja kõik on võlts ja ainult turistidele loodud. Sellist asja pole ma küll kunagi varem näinud. Väga veider. Kogu saarel puudub kohalik asustus, lihtsalt kuurort kuurorti küljes kinni. Seega hea, et vaid 2 ööd siin oleme.

Reisi lõpp läheneb jõudsalt, veel vaid mõned peatused jäänud. Homme liigume Mantanzasesse ja punkti paneme asjale Havannas. Koduigatsust veel ei ole, aga viimastel päevadel tulevad mõningaid kodumaised mõtted pähe küll juba. Igatsen hoopis Google otsingumootori teenust. Tahaks teada, miks on merevesi nii sinine ja miks kutsutakse teatud ameeriklasi punakaelteks.