Kaks järjestikust õhtut olemegi veetnud metsas, tuuseldanud mööda sammalt ning nii hammaste kui nugadega rünnanud metsasaadusi. Mets on ilus, mets on magus!
Nii mõnus on metsas! Eriti sellises kaunis männimetsas, kus päike piilub tüvede vahelt. Sammal on igal sammul isevärvi, teinekord krõbiseb jala all. Värske õhk, vaikus, minu omaenda huvitavad mõtted liikumas peas. Ja vahvaid pilte saab ka!
Kuigi kahju on sellest, et peame hakkama uut seenekohta otsima. Üks senine seeneparadiis on muudetud koledaks raielangiks, kus metsa nautimiseks jääb väha aega. Põhiülesanne on jälgida jalgelaust, et mitte ninali kukkuda. Halvimal juhul, jalgu murda.
Esimesel õhtul saime ämbritäie männiriisikaid. Eile kaks korda sama palju erinevaid pilvikuid. Üks ilusam kui teine. Suuremad isendid jätsime ussikestele maiustamiseks.
Kui te ütlete nüüd, et ma olen juba seenenägu, siis võib vabalt teil ka õigus olla! Sest eilsest puhastamisest-kupatamisest-puhastamisest-kupatamisest piisas nüüd mõneks hetkeks.
Kohtume kukeseenemetsas. Siis ei pea kupatuspotte välja otsima kapist :)
No comments:
Post a Comment