BIHist maandusime otse Plitvice rajooni, et kohe hommikul asuda Plitvice looduspargis matkama.
Kella 8st olid meil juba krõbekallid piletid taskus ja rada välja valitud. Plaan oli läbida teekond, mis pidi võtma aega umbes 4 tundi. Kuna aga me vahepeal rentisime omale aerupaadi tunniks ja endiselt saime raja läbimise tulemuseks 4 h, jääb mulje, et me suht kappasime selle läbi. Aga päris nii see ka polnud. Ikka jõudsime imetleda järvi ja seal ujuvaid kalu. Nägime ühte eriti pirakat haugi lihtsalt piki kallast ujumas. Jäi mahti ka turistipilte teha ja selfisid.
Vahepeal saime sõita ka elektrilaevaga ja tagasi matka lõpp punktist saime bussiga tulla. Pikk kolme vaguniga buss, sõitmas mööda kurvilist teed. Omamoodi huvitav 🙂
Matkapäev seljataga, olime hirmus hirmus väsinud ja aga vaatamata sellele oli tarvis leida uus öömaja. Otsisime ja uurisime. Hakkasime isegi teisi kanaleid kasutama peale booking.com. Selgus tõsiasi, et on hakanud juulikuu, suve kõige popim kui, mistõttu hinnad olid nagu heeliumiõhupallid vastu lage.
Lõpuks valisime ühe täiesti suvalise linna piiri lähistel. Linna nimi oli Samobar ja see osutus üllatuslikult väga heaks valikuks. Linnas oli melu ja pidu, ilus oli ta ka. Tuled ja viled. Vahel võib täiesti koba peale leida midagi huvitavat.
Ja hakkaski pihta kodutee. Horvaatia Sloveenia piiril nägime kogu reisi esimese päris piiriületuse ka ära. Ooteaeg oli 1h ja 1 km suhteliselt seisvaid autosid. Muide vastutuleval suunal oli autorivi lausa 4km pikkune.
Edasi mõnes piiri vaadati me dokumente, osades mitte. Ka lätlasi polnud seekord piiril. Külastasime tänutäheks nende alkopoodi ka!
Enne kojujludmist veetsime veel 2 puhkepäeva Prahas, see on meie esimese välisresi sihtpunk, seal on alati hea ja kodune tunne.
Aga kokkuvõte reisist siis. Autos magamisest ei tulnud suur midagi välja, sest tekib reaalne kuumarabanduse oht. Siiski minnes ja tulles Poolas saime hakkama.
Matkamine päise päeva ajal tuleb samuti ära unustada. See on autosõidu ja ranna aeg. Linna- ja muud matkad tuleb jätta varahommikusse või hilisõhtusse.
Autosõit peaks ikka väga käpas olema, selleks et mägedes hakkama saada. Ma jääks ikka täiega jänni ja nutaks kuskil tee ääres. Ei saaks enam üles ega alla.
Kokku kimasime läbi 6400 km, mis on 400 km vähem kui eelmine aasta. Kütet põletasime 460 liitri jagu ja seda lisaks Eestile 9s riigis. Kodust eemal olime 19 ööd.
Oli vahva seiklus. Ja kindlasti ei jää see viimaseks!
Mälestuste terviseks 🥂
No comments:
Post a Comment