Tuesday, June 29, 2021

Montenegro, Montenegro...

Päike paistab heledasti, toas on igav istuda. Ja nii me siis tammume ja tammume mäest üles, mäest alla. Linnast linna, rannast randa. Poest poodi, pubist puppi. Ja samme aina koguneb ja koguneb. Keskmine arv päevas liigub sinna 20 tuhande poole ja päris mitmelgi korral omajagu sealt ülespoolegi. Jalad uugavad all, aga seda heas mõttes. Täna leevendasime pisut jalavaeva ja rentisime omale elektrilise scooteri, sinna mahtus kahekesi peale istuma ja sõitsime nagu motikavennad mööda Budvat ringi.


Ja Budva, muide, on esimene linn, kuhu me oleme jäänud ka teiseks ööks. Alles eile hommikul kurtsin, et hakkavad vaikselt üle viskama need vanad linnad ja vanalinnad. Lõpeks näevad nad siin merekallastele suht koht samasugused välja. Kitsad tänavad, kivist majad, palju treppe, kõik samad suveniiripoed, kõik samad jäätise putkad. Mõnes linnas rohkem kasse, mõnes uhkemad jahid sadamas. Aga! Budvas oh üllatust, on ka uuem ja moodsam versioon linnast. Kõrghooned, kaubanduskeskused, ostutänavad jne. Ja siinsel majutuse pole kah miskit häda. Omanikul on üks vahva valge samojeed, kes tahab aina pai ja sügamist ning vahel sekka mõne külalise sokke varastada ja siis neid nätsutada.  Tuleb välja, et vene keeles korraldusi täidab ka, eeldusel et ta vorsti saab. Vaade on korteris on vanalinnale ja merele, igatepidi mõnus! 

Montenegro linnadest külastasime veel siis Perasti, Kotori ja nüüd olemegi Budvas.

Kotoris tegime hommikuse trepijooksu San Giovanni lossi, seda ikka varavalges, sest hiljem võib südari saada selle päikesega treppe võttes. Üles alla käik võttis ümmarguselt tunnikese, niiet pepu trimmi noh! 


Ja Kotori lähistel on ka uhke Njegos mausoleum, mida kindlasti tasub külastada. Ja kindlasti teha hüppepilt nagu mina juba kahel korral olen teinud 🤪 see on muide maailma kõrgeimal asuv mausoleum ja Alan Walker on lausa muusika videot seal filminud!


Üleüldiselt oleme kohalike elurütmiga juba kohanenud, et liikumine välitingimustes leiab aset pigem hommikul ja õhtul ning päeval siestatame. 

Ja on mõistatus, kuhu mahub ja kaob see vedelikuhulk, mida me igapäevaselt sisse omale kallame. Nii nii kuum on lihtsalt kogu aeg. Jah, tubades on küll konditsioneerid kuid need lärmavad nii palju, et magada ei saa. Ja ilma ka ei saa, siis on leitsak. Ei, ma ei kurda, ma kirjeldan olukorda 😁

Interneti juttu kah. Kuna Montenegro pole ju EL, siis siin ei kehti meie harjumusoärased netireeglid. Ja kuna ikkagi mingit hädapärast võrku on tarvis kasutada igapäevaselt, kasvõi majutuse broneerimiseks ja noh... Õllekate leidmiseks jne. Siis me ostsime nädalaks ajaks 1GB netti kõigest 36 euro eest (!? !?). Noh, seda pole ju üldsegiiiii palju 🙄😁 Aga mingi hetk märkasime reklaame tänaval, et lausa 500 giga saab turist osta endale 15 euro eest. Niiet kodumaised teenusepakkujad ei ole eriti konkurentsis...... 

Ps, me tunneme end nagu maailma päästjad siin, vähemalt plastiku osas. Poes tahetakse iga ostuga suruda pihku kilekotte, aga me nagu rohelistele eestlastele kombeks, käime ikka oma riidest kotiga. Uhke värk! Ainulaadsed 🙂

Homsest hakkame liikuma sisemaa suunas, sealjuures külastame ka Montenegro pealinna Podgoricat, mis on hinnatud Euroopa kõige igavamaks linnaks. Saab näha.

Järgmise korrani! 😘

Ciao. 


No comments:

Post a Comment