Riva del Garda

Erinevate asjaolude tõttu  pole jõudnud midagi kirja panna, küll aga oleme omajagu edasi liikunud. Õnneks on mul üks tubli märkmik, mis aitab kõik reisiseiklused meeles pidada.

Igal reisil on mul kaaslaseks üks märkmik

Viimati jäi jutt pooleli meie mägimatka järgsete emotsioonidega.  Dolomiidi matkarajad avaldasid sedavõrd muljet, et võtsime optimistliku plaani veel järgmiselgi päeval mõni rada ette võtta. Millega me aga ei arvestanud? Meie jalalihased ei ole kasvanud sellistes tingimustes, et nad ka järgmine päev peale mägikitse kombel liikumist üldse mingisugust koostööd meiega teeksid. Ütleme nii, et lihtsad sammud autost poodigi olid väga valulikud.

Valisime seega puhkuse Itaalia suurima järve kaldal. Mõni aasta tagasi sattusime juhuse tahtel linna nimega Garda ja seal tekkis ka suur sümpaatia Garda järve vastu. Seekord aga parkisime end põhjarannikul olevasse Riva del Garda linnakesse. Otsustasime lausa 3 ööd kohapeal olla ja keskenduda puhkamisele. Sest tuleb tunnistada viimaste päevade mägiteedel tuuritamine autoga pani aju tundma nagu viibiks non-stop karussellil.

Tormieelne Garda rannik

Kellele meeldib vee ja tuulega seotud spordialad, siis kindlasti tasub sinna minna. Varajastel hommikutundidel kihab nagu sipelgapesa veepind igasugu lohetajatest ja muudest säärasest (pole spetsialist, ei oska nime anda kõigile neile spordialadele). Meil, lihtsatel turistidel olid kaasas vaid ujukad ja need me ka kuuma päeva puhul selga ajasime, et reisi jooksul esimest korda vette karata. Arvestades seda, et õhk oli nii 35 kraadi ringis tundus vesi üsna jahe. Aga ujusime mõnuga ja imestasime, miks enamus vaid jalgupidi vees käivad. Eks igaüks ise teab..... hiljem googeldasime, et vesi on 27 kraadi (ei tea kust see info pärines). Vägagi soe, ma ütleks. Järgmine päev läksime sama hooga uutele suplustele vastu, kui märkasime, et silt oli väljas "vesi 16°". Ju siis selle pärast keegi ei ujunudki, aga meil oli juba hoog sees ja miski meid enam ei peatanud. Ega Nõva rannas ei lähe kunagi vesi soojemaks :)

Peale meie nautisid veemõnusid ka luiged, pardid ja muud sulelised. Tõeline lindude paradiis. Nii palju linnubeebisid pole ma kunagi kuskil näinud. Ja õhtuks sättisid kõik end rannaribale puhkama ja uut päeva ootama.

Linnud ja linnubeebid

Luigekesed

Oma teisel Garda järve äärsel päeval tegime jalgsimatka, aga tasasel pinnal. Seiklesime vanalinnas, nautisime Itaalia linna- ja joogikultuuri.

Riva del Garda

Väga mõnus on siinmaal see, et kui tellid joogid, siis tuuakse lauale ka väike amps (kas krõpsu, väike pitsatükk, mõni oliiv vms). See on tore! Aitäh, italianod.

Suupisted joogi kõrval

Mis aga ei olnud tore, on see, et iga õhtu/öö tuli äikest, tormi ja rahet. Ilmselt seotud sellega, asetsesime mägede jalamil. Nii lähedalt pole näinud ma mitte elu seeski  kuidas äike lööb maasse ja seda veel mitu korda järjest. Ja kui ütlen lähedalt, siis räägin umbes 3km-st. Ütlemata kõhe tunne, eriti kui magad autos, sisuliselt lageda taeva all.

Äikest saime ka oma kolmandal päeval, kui olime rentinud omale rolleri, et nautida tuulekest ja kauneid järveäärseid mägiteid. Aga vaevalt jõudsime mäkke tõusta, kui kogunesid kurjad pilved. Leidsime varjulise koha vanas ajaloolises pesuköögis endale. Ja nii me siis seal  ootasime ligi tund aega, kallas sõna otseses mõttes kui oavarrest ja tänavatel hakkasid jõed hoopis voolama.

Vihma ka

Kui suurem vihm ja rahe möödus, viis me tee kiiruga ühte kohvikusse, kus saime natuke sooja. Kuna aga vihmapilved ei kavatsenudki hajuma hakata, ostsime ühest kohalikust putkast kaks närust vihmakeepi (3€ tükk) ja otsustasime alla tagasi sõita. Kus muideks oli imekaunis päikeseline ilm.

Poose pilt, loomulikult ise ma ei rallinud

Ps, selle vihmakeebiputkas oli meesterahvas, kes tundis huvi meie päritolu kohta. Ja eestlasi kohates  rõõmustas, et on temaga Tallinnat külastanud ja kiitis, et seal on maailma kõige ilusamad naised! Eestlasi pole siiani kohanud, ootame põnevusega. 

Kiidan veel lõpetuseks ka sealse rajooni puhtust! Prügiautod siiberdasid kogu aeg edasi tagasi,  kõike sorteeritakse kenasti. Juhtusime nägema linna peal ka olukorda, kus koer pissis posti peale ja politseiniku noomituse peale pesid turistid oma joogiveega koera hädakese postilt maha.

Võib juhtuda, et veel selle reisi jooksul jõuame tagasi Garda randa, kes teab....

Imekaunis Garda järv 🤍