Reisiteekond

Oleme endiselt teel. Itaalia poole. Mõned riigid on juba selja taga. Eks see teekonna esimene ots on ikka üldjuhul igavamapoolne. Vaatad aknast välja- ikka põllud ja metsad ja taevad. Ja ajaviiteks  kirud teisi autojuhte. Kes meie professionaalsel hinnangul üldse sõita ei oska, eksole.  Küll teevad rumalaid möödasõite, küll tahavad külje pealt sisse sõita, küll venivad jalus, küll ei oska kasutada suunatulesid jnejne. No mingigi ajaviide. See kirumine ma mõtlen.

Algul küll suure hoolega rõõmustasime, et mida lõunapoole, seda soojemaks ja ilusamaks ilm läheb. Suure eestlasliku kahjurõõmuga vaatasime, kui palju Eesti ikka külmem on. Kuid eile, reisi kolmandal päeval juba saime aimu, mis meid ees ootamas sel reisil siiski on. Kui ikka kraade on 38, siis kohtad vaid poolsurnud nägudega turiste tänaval ja ise ka ei suuda muust kui külmast õllest ning veepudelist lugu pidada. No ja jahedast autost. 

Esimest korda sattusin autoga ka Saksamaale. Tegelikult üldse esimest korda (lennujaam ei lähe arvesse). Tere, sakslased, pean teist lugu (nagu igast rahvusest) aga paar märkust teile. Esiteks, ostke omale uus Internet. Ma tulen Eestist ja mind Teie teenus ei rahuldanud. Ja üleüldse, võibolla oli eilne tähtede seis vale, aga kuidagi kõik seal Saksas kiskus kiiva. Hommikul tahtsime ühe paki kodupoole teele panna. Otsisime DPD pakiautomaate. Need on väiksed nagu postkastid ja ilma igasuguse ekraanita. Siis kaevasime (sellest harukordselt kehvast Internetist) välja DHL pakisaatmiskohad. Saata saab kasvõi bensiinijaamast, kui sul triipkoodiga silt peal pakil. Kas meil siis oli? Loomulikult mitte. Edasisel otsingul leidsime ka DHL pakimaadi, kus oli ekraan. Aga kas ka võimalus silt seal printida? Loomulikult mitte. Viiendas kohas lõpuks taipas meid üks müüja saata peakontorisse. Aga kas see oli lahti? Loomulikult mitte. Niiet väike reisinipp teile eluks kaasa - väike printer tahaistmele!

Hingasime selle stressi välja, lõime käega ja suundusime Lübbenausse, kus tahtsime ööbida ja seigelda ja nautida Saksa külma õlut. Kas me saime siis seal ööbida? Loomulikult mitte. Kõik kohad olid kas täis või nõus meid miinimum kaheks ööks vastu võtma. Tegime siis seal põrgukuumuses mõningad autotuurid ja paar jalatuuri ja jõudsime taaskord tõdemusele, et turistilõksud ei ole meie jaoks. Mitte valesti aru saada - koht ise on imekaunis, justkui maarahva Veneetsia.

Lübbenau

Tulime siis otsima lohutust oma vanalt armastusväärselt Tšehhilt. Saksa kiirteel tegin kiirelt bronni ühte hotelli, Chebi nimelisse linna. Booking võttis rõõmsasti raha vastu, aga tuba ei andnud. Aitäh veelkord Saksamaa, ma ikkagi arvan, et su Internet on süüdi.  Või siis tähtede seis. 

Jonni jätmata, ööbisime siiski Chebis ja nautisime õhtul kohalikku mõnusat ja odavat eluolu.

Cheb

Täna paraku peame korra veel seal vahvas Saksas käima aga õhtul ootab meid Austria. 

Ps, teine ajaviide autos on keeleõpe.  Ja kuna mul siis kõrval tohutu "itaalia keele ekspert" siis jagan teilegi väikest nippi:

"Ciao, Bella!" öeldakse peale intiimset ööd. Muidu öeldakse lihtsalt "Ciao!"