Mõtlesin, et kirjutan eelmisest nädalavahetusest enne, kui uus kätte jõuab. Nii ma mõtlesin.. aga tegudeni ei jõudnud. Nüüd olen "sunnitud" midagi siiski kirja panema, enne kui viimased mälestused tuhmuvad ja uued nädalavahetuse emotsioonid võimust võtavad.
Alustame siis reedest. Hankisime omale töövabad päevad ja sõitsime Tartusse, võtsime peale kaks kaunist neidu ja palju poekraami ning olimegi teel metsapuhkusele.
Esimese õhtupooliku koduks oli meil Meelva kant, oma maaliliselt kauni järve ja hubase metsamaja ning suure-avara lõkkealaga. Elu nagu kellegi suvilas!
 |
| Vaade Meelva järvele |
Järve äärde viis uhkete takistustega metsarada (puutüved mitmel eri tasandil üle tee), mida eriti huvitav oli läbid öösel. Suures lootuses järvekaldal virmalisi vaadelda, me sinna pimedas (küll taskulampide abiga, kuid siiski...) kondasime. Virmaliste osas jäime pika ninaga (vaid kaamerasilm suutis mingi kaarekuma kinni püüda) aga kuna oli "pime nagu öö", siis oli väga mõnus vaadata linnuteed ja järvel peegeldavaid tähekesi.
 |
| Öö peegelsileda järve ääres |
Mõned õnnelikumad nägid isegi langevaid tähti. Hommikul sõitsime Võrusse, täiendama poevarusid. Teel sinna või sealt edasi (ma räägin - mälestused tuhmuvad kiirelt) "matkasime" Hinni kanjonis.
 |
| Hinni kanjoni "matkarada" |
Üsna tagasihoidlik veesäng, ootasin ilmselt midagi uhkemat, aga vahva retk oli ikka ja ega ta nüüd kole ka ei olnud.
Teisel õhtul pakkus öömaja meile Haanjas asuv Vällamäe metsamajake. Seal oli võimalik isegi saunamaja kasutada (mida me muidugi ei teinud)! Selle asemel sussitasime seal lõket, kuni vihm ja niiskus hakkas vanainimeste kontidesse pugema.
 |
| Vällamäe metsamaja |
Tuppa kolides tegime kaminasse lõket, panime õlilambid põlema, küünlad lauale ja nautisime hubast-tubast õhtut. Rääkisime hirmujutte ja siis avastasime, et ust ei saa eriti hästi sulgeda. Aga lahtise uksega ka ei olnud ju keegi nõus jääma! Uks siiski kinni venitati ja kuna see oli kaheinimese töö, siis öösel tehti ühis-vetsu-külastusi :) See oli ilmselgelt ettekääne, naised lihtsalt kartsid ka! Kes see ikka soovib üksinda õues karuga kohtuda, ikka hulgakesi on huvitavam!
Hommikukohvi pakkus meile Võru Statoil ja pühapäevane seeneretk võiski alata. Seeni oli üsna omajagu, aga omale ei jätnud me peale paari kitsemampli ühtegi. Männirkiisikad sõitsid Tartusse ja kukeseened sõitsid Türile.
Kitsemamplid muide sattusid tol päeval esimest korda meie ämbritesse. Oleme enne neist vaid lugusid kuulnud, kuid nüüd otsustasime ära proovida. Need esimesed katseeksemplarid lihtsalt praadisime võiga ära ja täitsa head olid! Ühel hiljutisel õhtul käisime veelkord seenel (hullumaja, ma tean!) ja korjasime kohe mitu ämbritäit neid mampleid. Ühe osa jagasime ära, teise osa paneerisin, kolmanda osa panin purki (marinaadi) ja neljas osa ootab oma saatust hetkel külmkapis.
Lõpetuseks üks virmaliste pilt ka. Säristatud on see meie tavapärases kohas. Selle tegime nö. "jooksu pealt", sest nii kui metsa vahelt välja tulime olid kõrged sambad taevas ja kiiruga üks sättis statiivi püsti kui teine seadistas kaamerat.
 |
| 5.09.2016, f 3.5, ISO 800, 10 sek |
Kirjutan siis pildi alla täpselt nii nagu virmalistehuvilised soovivad - kõik näitajad ja andmed kirja, et ei tekiks küsimusi :) Eks endal ka siis tähtsam ja asjatundlikum tunne.
Olgu siis nii.. Rohem ei taha midagi öelda :)
No comments:
Post a Comment