Rimini oli see koht, kus me lubasime puhata ja vedeleda. Kõlab ju suurepäraselt. Tegelikkuses näitas kell juba esimese päeva õhtuks üle 25 000 sammu – osa samme kogusime sama päeva hommikul San Marinos. Kui see on puhkus, siis meie jalad sellega kohe kindlasti ei nõustunud.
Hotellis oli võimalik rattaid rentida vaid mõne euro eest päevas ja loomulikult me kasutasime seda võimalust. Kahel päeval sõitsime nii linna vahel kui ka umbes 30 kilomeetrit rannajoont läbi. Ja see rannajoon oli... lõputu rida lamamistoole ja päikesevarje. Rimini on suur kuurort, kus on tohutult hotelle, turiste ja melu. Aga selles mõttes on kõik hästi korraldatud – kui soovid lebotada, siis on lamamistool su jaoks alati valmis. Enamasti päris krõbeda hinna eest loomulikult.
Meil oli targasti kaasas oma päikesevari, mille püstitasime rannas üles. Mõne tunni veetsime ujudes ja niisama vedeledes. Vahepeal liikusid mööda rannajoont kärud, kust müüdi õlut ja jäätist – ideaalne lahendus, kui viitsid oma varjust ainult natuke välja astuda.
Vesi kahjuks ei olnud see super selge ja säravsinine, mida mõni Lõuna-Itaalia rand pakub. Küll aga on rannapromenaad kenasti kaasaegseks tehtud, rattateed rajatud ja turistile kõik söögi ja joogikohad igal sammul avatud. Kui tahad jalutada või rattaga sõita, siis Rimini sobib suurepäraselt.
Hotellis oli meil bassein, mis osutus rannast isegi mõnusamaks – seal oli rahulikum ja raamatut lugeda või lihtsalt päikest võtta oli palju lihtsam. Väga palju inimesi seal ei olnud. Üks pere siiski oli – nende teismeline poeg ujus ja laulis kõva häälega: „Mi amore!” Jah, meie oma Eesti eurolugu! Seda kuulda oli üllatav ja samas väga vahva.
Söögipoolest saime linnas head pitsat, grillitud mereande ja muud liha. Aga hommikusöögid... Itaalia hotellides on ikka need samad: saiakesed, koogid ja magusad ampsud. Esimestel päevadel võib see olla tore, aga ühel hetkel hakkad unistama millestki soolasest ja päriselt toitvast. Kasvõi mustast leivast....
Itaalia hommikusöök ongi muidugi traditsiooniliselt pigem magus ja kerge. Kohvi ja saiake – ja see ongi kõik. Turistile, kes tahab terve päev ringi joosta, tundub see mõnikord liiga vähe.
Riminis olime korra varem ka käinud, aga ikka leidus palju uut mida avastada. Vanalinnas leidsime uusi tänavaid ja nurgataguseid, kuulasime tasuta kontserti, kolasime turul, kus olid suveriided, suveniirid ja sada muud sorti kraami tänavate kaupa. Ostime külma õlle ja nautisime melu.
 |
Linnapeal jalutasid ringi naised (võib-olla kohalikud, aga äkki ka turistid?) kõrgete nahksaabastega 30-kraadises kuumuses. Mis muud kui Saapamaa oma parimas vormis.
Kaardilt lähedal asuvaid vaatamisväärsusi otsides leidsime rattasõidu kauguselt Itaalia miniatuuride pargi.
See oli täpselt selline koht, kus saad ühe jalutuskäiguga käia läbi kogu Itaalia – sõna otseses mõttes.
Pargis on üle 270 kuulsat Itaalia (ja Euroopa) hoonet ja maastikku vähendatud kujul. Jalutad mööda Veneetsia kanalitest, näed Pisa torni ja Colosseumit – kõik on olemas, ainult palju väiksemalt. Isegi Vatikanis on nüüd "käidud". Ja eelmisel korral liig-krõbeda hinna tõttu jäi päris Veneetsias gondlisõit tegemata, siis nüüd sai seegi omas võtmes kogetud. Lisaks saime palgi kombel mööda mägijõgesid kihutada. Lasime sisemised lapsed valla ja kiljusime kui väga järsuks langus läks 😄
Kokkuvõttes – puhata sai ainult meie auto, mis veetis päevi parklas varjus. Meie andsime samal ajal jalgadele ja rattale valu, aga see oli täpselt see, mida Rimini oma turvalises, energilises kuurordimelus pakkuda oskas.
No comments:
Post a Comment