Hoopis Poolas

Viimane vaade Tšehhile

Ei tea, kas esmase reisiväsimuse märgid või meeltesegadus (või GPS-i viga), aga oleme nüüd otsapidi hoopis Poolas. Hommikul teekonda planeerides, ei olnud päris täpselt kindlad, kas olla Tsehhis veel üks või kaks päeva. Pealelõunasel ajal valisime hoopis välja lähima Kauflandi, et pakkida autosse viimased sisseostud (loe: õlled) ja lahkuda riigist. Ilmselt mõjutas otsust ka meie tagasihoidlik hinnang Tsehhi põhjaosale, mis on tunduvalt madalam, kui lõunapiirkonnale. Eks siingi on hetki ilusaid, kuid ületrumpamisi jäi aina vähemaks. Ju ta siis ammendas ennast meie jaoks. Aga ma ei taha midagi halba sõnada. Väga mitmekülgne ja kaunis maa. Ilmad olid ilusad, vihma me ei saanud kordagi. Ringi saime kenasti peale tehtud, pealinn jäi küll külastamata, kuid seda teadlikult. Meenutama jäävad seda riigikest need kaunid kuldkollased viljapõllud, õunapuude alleed kõikjal teede ääres, kaunid mägivaated, sünged-tihedad-kõrged metsamassiivid, ilusad ja värvilised vanaaegsed linnakesed, teeäärsed jäätiseputkad ja minu erilised lemmikud – imeilusad lillelised aknalauad.

Aga ei tasu meid veel koju ootama hakata! Poola on ka suur riik. Kogu selle lääneosa on ju ometigi avastamist väärt. Nii me arvame täna. Küsige homme uuesti!