Sunday, July 16, 2017

Tere Tšehhi!

Unine hommik Brno lähistel. Jällegi, ei tea mismoodi me ümbrus siin välja jääb, sest taaskord jäime pimeda kätte. Kolmandat õhtut järjest. Aga lihtsalt poleks osanud arvestada, et Brno ümber ja läbisõit meenutab liiklemist kosmodroomil. Mega suur linn, mistõttu on isegi mõnevõrra hea meel et alles pimedas (väiksema liikluse hooajal) siia kanti sattusime.
Cicmany seinad
Vaatan aknast välja – loodan, et tuleb soe päev, sest kui jätkuvad jahedamapoolsed ilmad, siis pakkisin ikka väga vale kohvrisisu kaasa. Samal ajal oleme pisut imelikud ka – tulime sooja otsima aga eile käisime vabatahtlikult (ja raha eest) hoopis miinuskraadidega jalutamas. Dobšinska jääkoopasse saamiseks pidime enne kõrgele mäkke ronima ja seejärel giidi saatel maa alla laskuma. Mööda treppe õnneks. Esimene koht minu jaoks, kus piletihind on madalam kui pildistamisluba. Selleks, et oleks luba pilti teha, pidi rahakotist eraldama lausa kümneka. No unustage ära, mida röövimist. Tavaliselt sellistes kohtades teen ühe salapildi telefoniga ja lähen eluga edasi. Aga seekord said taskulambiga näkku sellise salaka peale.
Slovakkia viimane vaatamisväärsus oli Cicmany linnak, mustriliseks maalitud majadega. Väga armas kohake, ilmselgelt on leidnud viisi, kuidas neid suusa- ja mägironija turistide rahakotikesi ka enda juurde meelitada.


Tubli töö! Jalutasime väikse tiiru, klõpsisime pilte, sõime korraliku maotäie kohalikke ja väga traditsioonilisi toite (nt. Kartulist tehtd pastakuubikud). Ning siis juba piiri ületama. Tore oli lahkuda sellest vihma-vabariigist kaunite vaadetega Tšehhimaale. Väga kaunis! Mitte just liiga mägine (ei pea küüsi istmesse suruma), aga väga vahelduv maastik siiski. Ja päevalillepõllupildi sain ka purki! Eelmisel Eurotripil jäi see vaid helesiniseks unistuskes, nüüd on vigade parandus tehtud.



Nunnu 1
Nunnu 2
Enne tudulasse tulekut tegime ühe pikema peatuse Kromerizi linnas. Avastasime paari tänavavahet vanalinna ja kohalikku Kadrioru lossi park-aeda. See viiane osutus muidugi kogu päeva highlight’ks. Parim pargi külastus üldse! Lihtsalt niisama jalutasid seal ringi paabulinnud. Ja veel lihtsamini kohtasime väikesi pehmeid küülikukesi. Aiast välja ei saanud küll kalkunid, kitsed, hirved jms, aga no need jänkud – tahan ka! Ja lammast tahan ka! Ja üldse kõiki pehmeid ja armsaid loomi!

No comments:

Post a Comment