Minu heleroosa unistus on täitunud. Varasel hommikutunnil, vaiksel,
peegelsiledal Guanaroca laguunil kohtasin elus esimest korda vaba looduse
flamingosid. Eriline tunne, tuleb tunnistada. Suured kolakad oranzikad kehad
kahe roosa makaroni otsas, pead kõverkaela otsas vahetpidamata veest krevette
sõelumas.Üks reisieesmärkidest täidetud. Linnuke (flamingoke) kirjas J
Edasi viis meid tee Trinidadi, mille kohta mitmed seni kohatud turistid on
kinnitanud, et tegu on väga kauni linnaga. Tänavapilt erineb omajagu eelnevalt
külastatud linnadest. Majad on endiselt väga kirjud ja värvilised, kuid
enamjaolt madalad. Ringi vaadates tekib tunne, et iga hetk hüppab Zorro oma
musta maskiga senjoritasid abistama.
Ja just nüüd, olles justnagu paar sajandit
tagasi ajas astunud, on meil võimalus ilmselt esimest korda kogu reisi jooksul
Internetti pääseda. Kuubal nimelt see teenus ei ole just liiga levinud, võrku
pääsemiseks tuleb osta koodikaart, mille abil saad siis tunnikese veebimaailma
vaadata. Sellest, kus võrk levib, on väga lihtne aru saada. Ei jää kellelegi
märkamatuks terve pargitäis ninapidi ekraanides istuvaid inimesi.
Meie praegune casa mees on aga
omale koju Interneti ühenduse ostnud, mida ta on lahkesti nõus meiega raha eest
jagama. Üleüldse on väga tegu lahke inimesega. Küll keedab kohvi, küll toob
mangosid puu otsast alla ja õpetab neid veel kuubalase moodi sööma ka (niiet
terve nägu on kollane). Ja need mangod, mis meile nende hiiglaslike puude
otsast alla toodi, on ilmselgelt maailma parimad!
Jäägem järgmist Internetti ootama! See tuleb taas, mul on sellesse usku :)
No comments:
Post a Comment