Sloveeniast olen sujuvalt koju jõudnud. Siin juba tegelikult viiendat päeva (pidin telefonist vaatama, mis kuupäeval saadeti sõnum "teretulemast Lätti", muidu ei tulnud meeldegi :D)
Ega midagi suurejoonelist sealt viimatise kiivipuu alt edasi liikudes ei juhtunudki. Aga panen ajaloo huvides siiski vaheetapid kirja.
Kohtumine Sloveeniaga jäi põgusaks. Reis hakkas lõpu poole tüürima ja avastasime, et pole ühtki kultuuriretke teinud. Seega külastasime Celje lossi, mis väidetavalt (kohaliku reklaami najale toetudes) peaks see sööbima su mällu ja jätma kustumatu mulje. Noh, minuga nii ei läinud. Ei oleks mulle meeldegi tulnud, et seda külastasime, kui poleks oma pilte ja märkmeid sirvinud :)
Mis aga mulle jäi meelde Sloveeniast oli linnake Ptuj, mida me külastasime peale Maribori (mis meile jällegi ei sobinud ning peale väikest jalutuskäiku ta hülgasimegi). Nüüd tagantjärgi sain teada, et Ptuj on kõige vanem linn seal riigis. Nii vana, et isegi menüüdest pole nad kuulnud midagi. Olgu, olgu, asi nimest selles, et nad on nii koroonakartlikud, et kuskilt teada ei saa, mida tellida saaks. Küsid, kas online menüüd on? Ei. Aga kuskil seina peal? Ei. Aga.... mis te siis pakute. Ja siis sulle hakatakse loetlema, ja loetlema...... Oh jah, üks õlu palun :) Muus osas oli Ptuj väga õdus ja mõnus linnake.
Normaalsed nagu me oleme, liikusime oma retkega edasi soojade vete poole. Mõistlik mõte, eriti kui õues on üle 30 kraadi. Lähim säärane soe veekogu oli Heviz´i järv Ungaris, mis on maailma suurim ujutav termaaljärv.
Vesi oli seal üle 30 kraadi ja üüber tervislik ja tõenäoliselt te ei tunne meid nüüd äragi - miinus 10 aastat kohe kukkus. Aga arvestades seda, et sealne vesi vahetub väidetavalt 72 tunni jooksul, siis oli see suht räpane. Noh, hea küll, vesi paistis küll läbi, aga seda enam paistis ka kätte kõik see soga mis seal sees oli. Osalt looduslik, osalt mitte nii looduslik. Ja aegunud ja väsinud oli ka kogu see kompleks. Niiet see soe vesi sooje mälestusi ei suutnud tekitada. Küll aga jäid meelde kõik need kümned tuhanded, mis me selle peale kulutasime.
Sealsamas kõrval oli ka üks suur ja jaheda veega järv - Balaton. Plaanisime sealgi veidi suvitada, aga tuleb välja, et Ungarlastele ka meeldib seal suvitada, mistõttu me lihtsalt ei mahtunud sinna või nii... Kimasime siis aina edasi ja edasi. Ungari oli kuidagi igav ja lame, ei ühtki mäge. Kiirteeparklad olid rõvedad ja mustad. Isegi päevalillede pead olid norgus põldudel (maybe hakkab ka sügis saabuma).
Next stop oli Bratislava, kus me tahtsime kangesti hotellis magada, aga jõudsime hoopis kuskile naeruväärselt odavasse cämpasse, kus kohtasime ka esimesi juhuslikke eestlasi. Ei, me ei suhelnud nendega. Ega me imelikud ei ole, et teiste eestalstega suhtleme.
Novot, aga kuna meid ju ebaõiglaselt vara Šveitsist ära aeti, siis me tegimegi oma reisiplaanid pisut selliselt ümber, et hakkasime hoopis odavaid, ilusaid ja väikseid linnu külastama. Ja elu nautima. Ja raha raiskama. No näiteks Krakowis, käisime õhtust söömas - eelroog, pearoad, joogid - kokku 30 eurot. Jah, Krakow, me kohtume veel!
Lõputrajektoor kulges umbes selliselt, et Varssav-Kaunas-Uulu-Kodu. Kodu...
Kodus on hea olla 💗
Aga kokkuvõtvalt - selja taha jäi 20 päeva, 19 ööd, 7000 km, 10 riiki. 15 ööd magasime autos, 4 hotellides. Oli raskeid hetki, oli ilusaid hetki. Aga mälestusi on kuhjaga, mis annavad sooja :)
Reisi ja kuluta raha sellele! Sest raha tuleb tagasi, aga aeg mitte kunagi!
Until next time !
No comments:
Post a Comment