Kodutee ja kokkuvõte

6300 km ja 12 riiki hiljem oleme taas tagasi kodus.  Garda järve äärest lahkudes oli esialgne plaan veeta üks öö kuskil teekonnale jäävas asumis Brno suunal. Sobiva koha leidsime Saksamaalt, Chiemsee järve äärest. Taaskord imeline avastus, panime punkti kaardile - sest meie silmis tasub külastamist ka tulevikus.

Brnos käime alatihti - nii lõuna poole minnes, kui sealt tagasi tulles. Suurepärane koht õllesõpradele ja pubikultuuri austajatele. Isegi rikas ei pea selle jaoks olema. Esialgu plaanisime seal olla 2 ööd, kuna olime läbi suure vaeva broneerinud 1. augustiks sinna linna auto hoolduse, kartes et kilometraaž läheb hoolduse mõistes lõhki, enne kui reisi lõpetame ja kodumaale tagasi jõuame. Tagasiteed alustades tegime kiired arvutused ja selgus, et veame ikka koduni välja.  Tühistasime Brno autohoolduse ja tegime otsuse peale ööbimist otse koju sõita. Waze näitas 14 h autosõitu. Ilm oli kehva, alatihti sada, lõi  välku, Loomulikult on inimesel aeg ajalt ka peatusi. Ka autol. Mõlemalt vaja tankida. Kui viimased 3 h oli jäänud veel sõita, otsustasime teha kerge unepausi ettejuhtuvas parklas ning hommikul kell 6 olime kodus, et vajuda oma kaua igatsetud voodisse väljateenitud unne.

Aga nagu ikka - ka kõige paremate reiside lõpus tekib see soe tunne, et ka koju jõudmine on omamoodi ilus! Ja nüüd on meil oma palm, mille all on alati elu ilus!

Väike statistikanurk suvereisile 2025:

• Läbitud riigid: Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Saksamaa, Austria, Šveits, Liechtenstein, Prantsusmaa, Monaco, Itaalia, San Marino - kokku 12 riiki, nendest 2 täiesti uut.
• Kokku läbitud km: 6300, kütusekulu: 380 liitrit.
• 22 ööd: nendest 5 magasime autos, 8 telgis ja 9 hotellis.
• Kiirteede, tasuliste mägiteede, tunnelite peale kulutasime suurusjärk 230 Eurot.

Järgmise reisini! 💌

Garda - osa 2

Ööd olid vihmased - nagu ikka kui meil on vaja telgis magada. Mõnel vihmased päevadki sattusid sekka. Aga kui oled Itaalias, siis ka vihmast saab võimalus – näiteks võimalus teha poering. Võtsime suuna lähimasse ostukeskusesse ja tulime sealt tagasi auto veini ja limoncellot täis. Loomulikult ei jäänud puudu ka kohalikest delikatessidest: pasta, oliiviõli, palsamiäädikas - kõike, mida Itaalia armastajale vaja. Käisime ka taimepoes ja lõpuks leidsime omale palmi, mis ime kombel mahtus autosse ära. Ja nüüd ta peab õppima elama Eestis! 

Päeva teises pooles külastasime meile armsaks saanud veinimõisa, kus käisime ka kaks aastat tagasi. See on ilusas mägises paigas asuv hoolitsetud mõis, kus kasvavad viinamarjad, oliivid, hurmaad ja sidrunid. Algul polnud pererahvast kodus – helistasime, ootasime, jalutasime. Kõik oli nii rahulik ja ilus. Meiega liitus oranž kass, kes tegi meile väikese tuuri ümbruse elust.

Kuigi olime varem seal käinud ja teadsime, et veinid on head, tehti meile taas degusteerimine – sedapuhku veelgi lahkema suhtumisega. Meid jäeti veinidega laua äärde ja öeldi, et kui tahame veel midagi maitsta, valage aga ise juurde. Leidsime isegi oma eelmise sissekande külaliste raamatus ja lisasime sinna uue – ikka eesti keeles. Meilt küsiti siira huviga, kuidas Eestis elu on ja kas kõik on ikka rahulik, arvestades naabreid... Armas.

Lahkudes olid kõik rõõmsad. Lubasime kindlasti tagasi tulla – võib-olla juba järgmisel korral sinna end ka ööbima sättida.

Kui juba ostlemisest rääkida, siis Garda üllatab leidlikkusega. Ühel õhtul avastasime järveäärsel kergliiklusteel iseteenindusega munamüügi auto. Iga munakarp oli omaette laekas. Paned mündid sisse, valid karbi ja ongi hommikusöök olemas. Lihtne, arukas, mõnus! Ostsime meiegi loomulikult!

Päevad möödusid peamiselt jalutades, rattaga sõites, külmi ja karastavaid jooke nautides ja head itaalia sööki süües. Üheks meeldejäävamaks elamuseks oli mereandidega paella, mille järgi olime juba mitu aastat igatsenud. See oli taas suurepärane – istusime vanalinna tänaval ja nautisime igat suutäit.

Garda juures saab kõik meie jaoks vajalikud elamused kätte: ilus sinine järv mägede vahel; armsad Itaalia linnakesed; mõnus kliima – ei ole liiga kuum, sest järv hoiab temperatuuri; pole sääski (!), saab ujuda; sõita saab laevaga, liikuda rattaga; süüa saab hästi ja juua veel paremini (ja mõistliku hinnaga).

Paraku pärast nelja ööd oligi aeg lahkuda. Meie telk, mis vihmale vastu ei pidanud, sai oma lõpu prügikastis. Naabrid vaatasid suurte silmadega: "Kas sai telgist kõrini?" Vastus oli lihtne: "Ei, aga veini ostsime liiga palju ja telk enam autosse ei mahu."

Naabrimehele – sõbralikule hollandlasele – andsime pudeli Vana Tallinnat ja näitasime kaardilt, kus Eesti asub, sest millegipärast tal polnud sellest aimugi. Ta soovis meile head teed ja lubas järgmisel aastal meid samas kohas näha. Ütles muuseas, et neil oli juba järgmiseks suveks broneering tehtud – pole siis ime, et nädal enne reisi on raske kohta leida.

Kohtumiseni, armas Garda! ♡♡♡

Sinu sinised veed ja soojad õhtud jäävad hinge.